Tule ja osale kasulikus kõrgushaiguse geeniuuringus!
Kutsume kõiki eestlastest mägironijaid teadusuuringuga ühinema. Kui teil on matkakogemus kõrgemal kui 4000 meetrit ja sooviksite uuringus osaleda, andke oma osalemissoovist teada korgushaigus@gmail.com.
Osalejatel palutakse täita 10-minutiline küsimustik oma matkakogemuse kohta ning liituda Eesti Geenivaramuga (www.geenidoonor.ee), seejärel tuleb anda vereproov endale sobivas proovivõtupunktis. Uuringu lõppedes saadetakse osalejatele personaalne tagasiside kõrgushaiguse geneetilise eelsoodumuse kohta ja ühtlasi ka muud terviseinfot, mida pakub Eesti Geenivaramu kõigile geenidoonoritele.
Kõrgushaigusele ei ole keegi meist immuunne, aga mõni inimene suudab suureneva kõrguse ja kaasnevate ekstreemsete oludega kohaneda kiiremini kui teised. Huvitaval kombel ei ole kõrgustaluvus seotud sportliku vormiga. Hea füüsiline vorm aitab küll mägimatkadel pika kilometraažiga paremini toime tulla, kuid mida kõrgemale matkatee viib, seda rohkem tulevad esile hoopis inimesed, kes kõrgusega kiiremini ja edukamalt harjuvad. Täpselt ei ole teada, miks mõned inimesed kõrgmäestikus teistest paremini toime tulevad, kuid võib arvata, et oma roll on geneetilistel faktoritel. Teadlased on uurinud kõrgmäestikus elavaid kogukondi ja tuvastanud geneetilisi markereid, mis võivad aidata neil vähese hapniku ja madala õhurõhuga paremini toime tulla. Siiski ei ole veel teada, kas sellised geneetilised muutused ilmnevad ka teiste populatsioonide juures, näiteks eestlaste seas. Selle väljaselgitamiseks on Tartu Ülikooli teadlased koostöös Eesti Geenivaramuga alustanud teadusuuringut, mille eesmärk on tuvastada geneetilised markerid, mis soodustavad kõrgushaiguse tekkimist ja mõjutavad selle tõsidust.
Hetkel saab oma kõrgustaluvuse kohta teada ainult proovimise teel, ühtegi diagnostilist testi selleks olemas ei ole. Uuringust saadav geneetilise eelsoodumuse info aitaks inimestel arvesse võtta oma organismi eripärasid ja vastavalt sellele kohandada ettevalmistust ekspeditsiooniks kõrgmäestikus − see on samm teaduspõhise alpinismi poole.
Mis on kõrghaigus?
Alpinismist ja kõrgmäestikus matkamisest rääkides ei saa üle ega ümber kõrgushaigusest ehk mägihaigusest. Kõrgushaigus on seisund, mida põhjustab õhurõhu alanemine ja seega kättesaadava hapniku hulga vähenemine üha kõrgemale liikudes. Kuigi protsendiliselt on hapnikku õhus kogu aeg sama palju, väheneb kõrguse tõustes gaasimolekulide arv, sealhulgas hapnikumolekulide arv. Näiteks maailma kõrgeimas punktis, Everestil (8848 meetrit) on sissehingatava hapniku tase võrreldes merepinnaga vaid umbes 30%. Teisisõnu peab inimene ühe hingetõmbe asemel tegema rohkem kui kolm, et saada samas hulgas hapnikku kui tavaliselt. See ei ole organismi jaoks kerge ülesanne, mistõttu nimetatakse kõrgmäestikupiirkondi kõrgemal kui 8000 meetrit ka surmatsooniks. Kui inimene viia otse Everesti tippu, kaotaks ta seal teadvuse vaid minutitega.
Kõrgushaiguse alampiir
Alustame siiski natukene madalamalt, nii umbes 2400 meetri pealt, mida loetakse kõrgushaiguse tekkimise suhteliseks alampiiriks. See ei olegi nii kõrge, kui arvestada, et mitmed suusakuurordid, linnad ja kergesti ligipääsetavad vaatamisväärsused asuvad kõrgemal kui 2400 meetrit ning isegi õhurõhk tavalises reisilennukis vastab 1800–2500 meetrile. Tavaliselt ilmnevad esimesed sümptomid 2–24 tunni jooksul ja kestavad paar-kolm päeva pärast tavakõrgusele naasmist.
Kuidas kõrgushaigust ära tunda?
Kõrgushaiguse diagnoosimisel võetakse aluseks peavalu koos ühe või enama järgneva sümptomiga: väsimustunne, unetus, iiveldustunne ja kõhuprobleemid, söögiisu kadumine, käte, jalgade ja näo tursumine, püsivalt kõrge pulss ning hingamisraskused. Kõrgushaiguse sümptomid sarnanevad näiteks gripi, vingumürgistuse, veepuuduse või pohmelliga, mis võib diagnoosimise teatud juhtudel keeruliseks teha.
Sümptomite eiramisel võib kõrgushaigus ühel hetkel muutuda eluohtlikuks ja areneda edasi kopsu- ja/või ajuturseks. Kopsuturse puhul hakkab inimese kopsudesse kogunema vedelik, mis takistab efektiivset hingamist ja sarnaneb aeglase uppumisega. Kopsutursele viitab tugevasti raskendatud ja korisev hingamine, köhimine ning ekstreemsetel juhtudel verine vahutav eritis. Sarnaselt kopsutursega hakkab ka ajuturse korral vedelik veresoontest välja lekkima ja pärsib elundi funktsiooni. Vedeliku kogunemine suurendab koljusisest rõhku ja avaldab survet ajule, põhjustades neuroloogilisi sümptomeid, nagu uimasus, koordinatsiooni- ja kõnehäired, hallutsinatsioonid, teadvusekaotus jne. Mõlemad seisundid on ülimalt ohtlikud, eriti kõrgmäestikus, kus meditsiiniabi ei ole tihti kättesaadav ja evakueerimine on raskendatud.
Mida teha, kui märkate kõrgushaiguse sümptomeid?
Ainukene toimiv „ravi” on võimalikult kiiresti madalamale laskuda, mis mägironimise puhul võib osutuda oodatust raskemaks. Kujutage ette, et teie koordinatsioon ja mõttevõime on väikelapse tasemel ning hingaksite nagu läbi kõrre. Madalamale kõrgusele pääsemiseks peate sooritama tehnilisi manöövreid, kus eksimustele ruumi ei ole. Ilmselt on kõrgushaiguse alahindamine üks põhjustest, miks kõigist õnnetustest 80–90% juhtuvad just laskumisel. Ekspeditsioonidel väga kõrgetele mägedele on tavaks kasutada hapnikuballoone, mis aitavad organismi hapnikuvarustust paranda ja kõrgushaiguse sümptomeid teatud määral leevendada.
Kõrgushaiguse ravis on levinud ka mõned ravimid, millest üks populaarsemaid on deksametasoon, kuid selle toime ei ole teaduslikult tugevat tõendust leidnud ja sellega võivad kaasneda soovimatud kõrvalmõjud. Teadusuuringutes on ainukesena võrdlemisi järjepidevaid tulemusi andnud atseetasolamiid (kaubanimega Diamox), mis aitab leevendada ja ennetada kopsuturse sümptomeid teatud inimestel. Sellegipoolest tuleks atseetasolamiidi tarvitada ainult siis, kui on reaalne oht kopsuturse tekkimiseks, näiteks vältimatult lühikene aklimatiseerumisperiood (järkjärguline kõrgemale liikumine, mis annab kehale aega kohaneda) või eelnevalt esinenud kopsuturse. Tihti esineva peavalu vähendamiseks saab kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid, nagu ibumetiin ja ibuprofeen, aga ka need ei pruugi alati aidata. Mõned ravimid võivad näiliselt toimida, kuid tegelikkuses need ainult peidavad sümptomeid, mis võib viia ootamatult tõsise kõrgushaiguse ilmnemiseni. Kokkuvõttes on ainukene kindel variant kõrgushaiguse käest pääsemiseks kiiresti madalamale liikuda, millele võib kaasa aidata lisahapnik.
Tekst: Allan Tobi
Hetkel saab oma kõrgustaluvuse kohta teada ainult proovimise teel, ühtegi diagnostilist testi selleks olemas ei ole. Uuringust saadav geneetilise eelsoodumuse info aitaks inimestel arvesse võtta oma organismi eripärasid ja vastavalt sellele kohandada ettevalmistust ekspeditsiooniks kõrgmäestikus − see on samm teaduspõhise alpinismi poole.
Mis on kõrghaigus?
Alpinismist ja kõrgmäestikus matkamisest rääkides ei saa üle ega ümber kõrgushaigusest ehk mägihaigusest. Kõrgushaigus on seisund, mida põhjustab õhurõhu alanemine ja seega kättesaadava hapniku hulga vähenemine üha kõrgemale liikudes. Kuigi protsendiliselt on hapnikku õhus kogu aeg sama palju, väheneb kõrguse tõustes gaasimolekulide arv, sealhulgas hapnikumolekulide arv. Näiteks maailma kõrgeimas punktis, Everestil (8848 meetrit) on sissehingatava hapniku tase võrreldes merepinnaga vaid umbes 30%. Teisisõnu peab inimene ühe hingetõmbe asemel tegema rohkem kui kolm, et saada samas hulgas hapnikku kui tavaliselt. See ei ole organismi jaoks kerge ülesanne, mistõttu nimetatakse kõrgmäestikupiirkondi kõrgemal kui 8000 meetrit ka surmatsooniks. Kui inimene viia otse Everesti tippu, kaotaks ta seal teadvuse vaid minutitega.
Kõrgushaiguse alampiir
Alustame siiski natukene madalamalt, nii umbes 2400 meetri pealt, mida loetakse kõrgushaiguse tekkimise suhteliseks alampiiriks. See ei olegi nii kõrge, kui arvestada, et mitmed suusakuurordid, linnad ja kergesti ligipääsetavad vaatamisväärsused asuvad kõrgemal kui 2400 meetrit ning isegi õhurõhk tavalises reisilennukis vastab 1800–2500 meetrile. Tavaliselt ilmnevad esimesed sümptomid 2–24 tunni jooksul ja kestavad paar-kolm päeva pärast tavakõrgusele naasmist.
Kuidas kõrgushaigust ära tunda?
Kõrgushaiguse diagnoosimisel võetakse aluseks peavalu koos ühe või enama järgneva sümptomiga: väsimustunne, unetus, iiveldustunne ja kõhuprobleemid, söögiisu kadumine, käte, jalgade ja näo tursumine, püsivalt kõrge pulss ning hingamisraskused. Kõrgushaiguse sümptomid sarnanevad näiteks gripi, vingumürgistuse, veepuuduse või pohmelliga, mis võib diagnoosimise teatud juhtudel keeruliseks teha.
Sümptomite eiramisel võib kõrgushaigus ühel hetkel muutuda eluohtlikuks ja areneda edasi kopsu- ja/või ajuturseks. Kopsuturse puhul hakkab inimese kopsudesse kogunema vedelik, mis takistab efektiivset hingamist ja sarnaneb aeglase uppumisega. Kopsutursele viitab tugevasti raskendatud ja korisev hingamine, köhimine ning ekstreemsetel juhtudel verine vahutav eritis. Sarnaselt kopsutursega hakkab ka ajuturse korral vedelik veresoontest välja lekkima ja pärsib elundi funktsiooni. Vedeliku kogunemine suurendab koljusisest rõhku ja avaldab survet ajule, põhjustades neuroloogilisi sümptomeid, nagu uimasus, koordinatsiooni- ja kõnehäired, hallutsinatsioonid, teadvusekaotus jne. Mõlemad seisundid on ülimalt ohtlikud, eriti kõrgmäestikus, kus meditsiiniabi ei ole tihti kättesaadav ja evakueerimine on raskendatud.
Mida teha, kui märkate kõrgushaiguse sümptomeid?
Ainukene toimiv „ravi” on võimalikult kiiresti madalamale laskuda, mis mägironimise puhul võib osutuda oodatust raskemaks. Kujutage ette, et teie koordinatsioon ja mõttevõime on väikelapse tasemel ning hingaksite nagu läbi kõrre. Madalamale kõrgusele pääsemiseks peate sooritama tehnilisi manöövreid, kus eksimustele ruumi ei ole. Ilmselt on kõrgushaiguse alahindamine üks põhjustest, miks kõigist õnnetustest 80–90% juhtuvad just laskumisel. Ekspeditsioonidel väga kõrgetele mägedele on tavaks kasutada hapnikuballoone, mis aitavad organismi hapnikuvarustust paranda ja kõrgushaiguse sümptomeid teatud määral leevendada.
Kõrgushaiguse ravis on levinud ka mõned ravimid, millest üks populaarsemaid on deksametasoon, kuid selle toime ei ole teaduslikult tugevat tõendust leidnud ja sellega võivad kaasneda soovimatud kõrvalmõjud. Teadusuuringutes on ainukesena võrdlemisi järjepidevaid tulemusi andnud atseetasolamiid (kaubanimega Diamox), mis aitab leevendada ja ennetada kopsuturse sümptomeid teatud inimestel. Sellegipoolest tuleks atseetasolamiidi tarvitada ainult siis, kui on reaalne oht kopsuturse tekkimiseks, näiteks vältimatult lühikene aklimatiseerumisperiood (järkjärguline kõrgemale liikumine, mis annab kehale aega kohaneda) või eelnevalt esinenud kopsuturse. Tihti esineva peavalu vähendamiseks saab kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid, nagu ibumetiin ja ibuprofeen, aga ka need ei pruugi alati aidata. Mõned ravimid võivad näiliselt toimida, kuid tegelikkuses need ainult peidavad sümptomeid, mis võib viia ootamatult tõsise kõrgushaiguse ilmnemiseni. Kokkuvõttes on ainukene kindel variant kõrgushaiguse käest pääsemiseks kiiresti madalamale liikuda, millele võib kaasa aidata lisahapnik.
Tekst: Allan Tobi
Lisa kommentaar
gTtMVfCJU
8. jaanuar 2020
bYWCPcMqkyoGA
8. jaanuar 2020
eRYxpybWNoPcjgT
8. aprill 2020
ujTfbmkzPxpL
8. aprill 2020
JCXVDtiqL
20. mai 2020
rEOHDhuNPv
20. mai 2020
bcICJZVHDnfytO
23. september 2020
RzJVCHwMFPijD
23. september 2020
viYCNMPQUjs
21. oktoober 2020
xsMLrwSia
21. oktoober 2020
lSeqDCtMa
4. november 2020
jrOTHhLtpC
4. november 2020
QYOZAazhDoH
7. detsember 2020
BnfIkEXYrPSg
7. detsember 2020
mXAtynJNgsb
22. detsember 2020
CUbNFxfD
22. detsember 2020
ZdkRTcmWnvrXCh
6. jaanuar 2021
MyEHAqtSaXufr
6. jaanuar 2021
FbZPxtdOqNKQIaJR
21. jaanuar 2021
LlNPTGFvqpJQiEm
21. jaanuar 2021
kTivNGQcHu
5. veebruar 2021
JAFYKTORDCZe
5. veebruar 2021
VjmnUGdMliNqIKhg
17. veebruar 2021
MwOqEIJDpFj
17. veebruar 2021
FArxRmqdpSzTEnCa
2. märts 2021
cMANiZgbBPu
2. märts 2021
mDVgKCZh
14. märts 2021
dNCWSxkvoRayPqU
14. märts 2021
BfyQFSdDGAais
27. märts 2021
ceIOXFvusLpS
27. märts 2021
SqwiRThrFcKZIdU
6. aprill 2021
CuyaeYfSoTivkQZ
6. aprill 2021
HpmAjVnbLvXrRYKw
20. mai 2021
MSHnilmTxFbIusp
20. mai 2021
AwudNMlIRDeXWqoY
13. juuni 2021
YyREclBiwubHvfV
17. juuli 2021
PXWOoKcjTClbJdV
17. juuli 2021
SAuWePwjdRnsobaU
25. juuli 2021
xRvndBpc
1. august 2021
bNeZSELfTaq
1. august 2021
VIEvarwTC
7. august 2021
VhlyeXdbz
7. august 2021
gSFWGJlY
15. august 2021
zePhNfWYQTpcVJ
30. august 2021
opfjkOsqtg
30. august 2021
rFABpqNkLMeKWRV
12. september 2021
yHJUrzpj
12. september 2021
xnDzLwkKPaEdM
19. september 2021
oUWYvmigStuxyw
19. september 2021
HTBxZSclUrRWY
28. september 2021
zlVEgurvDYcLT
28. september 2021
fZSGVzhcIuC
6. oktoober 2021
hEYmyKlBFjTpo
10. november 2021
QJCyxYZlTcV
10. november 2021
ZcpvyWExsqlnPj
25. november 2021
LbGcfIhsk
25. november 2021
TtofIAWsxp
15. detsember 2021
sPqWQZLvSgKBul
15. detsember 2021
kCdOqBXaZJVWRc
24. detsember 2021
IvMYmuBP
24. detsember 2021
xHLBGXehmdaKMZrw
5. jaanuar 2022
AJRmGqCiZ
5. jaanuar 2022
nhGejbaMNKJVP
9. märts 2022
JWAqYyjcFpRHIsVt
9. märts 2022
exzSRdEOFwIUfZql
22. märts 2022
laVdKDnF
22. märts 2022
nTkHYAWpVQKPviE
17. aprill 2022
HpNujhsQqroClzS
17. aprill 2022
lKaimHjhPczS
2. mai 2022
bXZrScuadD
2. mai 2022
jhxclAXptknwC
8. mai 2022
PxFvtinefHIzl
8. mai 2022
YgJiWksLz
27. mai 2022
zsZOSWnhlRGjCwMQ
27. mai 2022
rJnidujW
30. juuni 2022
HuYsyIkWfz
30. juuni 2022